Elektri- ja hübriidautode müük kasvas Euroopas hüppeliselt

Euroopa Liidus kasvas 2020. aastal uute elektriautode ja pistikhübriidide turuosa 10,5 protsendile, samas kui bensiini- ja diiselautode osakaal kogu müügist tegi läbi languse.

Koroonaviiruse pandeemia räsis mullu kõige enam just bensiini- ja diiselautode turgu. Kui 2019. aastal oli bensiiniautode osakaal kogu müügist 58,9%, siis 2020. aastal vaid 47,5%. Diiselautode osakaal langes 2019. aastaga võrreldes veidi vähem, 29,5 protsendilt 28 protsendile.

Kui ainult fossiilset kütust kasutavate uute sõiduautode müük möödunud aastal langes, siis igasuguste alternatiivkütustel uute sõiduautode müük ületas 2019. aasta tulemusi märkimisväärselt. Nii näiteks kasvas elektriautode müük 2019. aastaga võrreldes 117,4% ja kokku müüdi Euroopa Liidu riikides 2020. aastal 538 772 uut elektriautot. Üle poole miljoni läks kaubaks ka pistikhübriide, milliste müük kasvas 2020. aastal koguni 262,3%.

Eestis kasvas uute elektriautode müük mullu koguni 350%, pistikhübriide müük 282,4% ja uute hübriidautode müük 1,7%.

Samuti kasvas Euroopas Liidus tublisti uute hübriidautode (elektri) turuosa, mis 2019. aastal oli 7,1%, aga 2020. aastal juba 11,9%. Üldse kokku müüdi eelmisel aastal üle 1,1 miljoni hübriidauto, mida oli 2019. aasta võrreldes 59,4% rohkem. Veidi langes ülejäänud kahekütuseliste (CNG, LPG, etanool) autode müük, milliseid müüdi 2020. aastal 18,1% vähem kui aasta varem.

Kokku oli kõigi alternatiivkütustel uute sõiduautode turuosa Euroopa Liidus möödunud aastal 24,5%, ja ka Eesti ei jäänud antud tulemustes kaugele maha, sest meil oli kõigi alternatiivkütustel uute sõiduautode turuosa möödunud aastal 21,2%.

Arno Sillat, AMTELi tegevjuht:„Alternatiivsete kütuste kasutuselevõtmine Euroopas suureneb kiiresti – 2020.a. müüdud uutest sõiduautodest veerand kasutasid suuremal või vähemal määral kütuseks midagi muud, kui bensiini või diiselkütust. Kui osa hübriide ja kahekütuselised autod on hinnatasemelt saavutanud bensiini- ja diiselmootoriga autode taseme, siis pistikhübriidi ja elektriauto puhul on vahe seni olemas. Kuna Euroopa Liidus on poliitiline tahe transpordis tekkivaid heitmeid drastiliselt vähendada, siis on rakendatud jõuliselt erinevaid norme tootjatele ja teiselt poolt ka ostutoetusi. Tulemusena loodetakse saavutada väikese heitmega ja CO2 neutraalsete autode kiirem areng ning tehniline läbimurre mitmel suunal. Elame põneval ajal – lähema kümne aastaga teeb auto läbi suured muutused, aga sisepõlemismootoriga autod jäävad kasutusse veel kauaks.”